Tayronasse s6it oli v2ike bussiga. Reisiseltskonnaks kodanikud Hollanist, Argentiinast, Kanadast ja Sveitsist. Sellest sai meie j2rgmise 3 tunnise dzungiretke koosseis ning p6him6tteliselt sama seltskonnaga 66bisime ka koos. Tayrona pargis on palju randu, kuid k6igis ei saa ujuda, kuna n6 tagasilibiseva laine t6mm on nii suur, et lohistab su merele 2ra. Esimeses rannas oli suur silt srvuga, kui palju inimesi siin juba uppunud on *summa oli midagi yle saja, kui 6igesti m2letan*. Sealt r2ndasime edasi veel mitu randa ja metsarada kuni tuli vastu palmiderohke ala, kus maa paksult krabisid t2is. J6udsime Cabosse.Looomulikult retseptsioonis olid meil vastas Eesti poisid, j2lle. J2rgnevad p2evad puutusime nendega kokku p2ris palju. V6tsime omale v6rkkiiged v2iksele saarekesele m2e otsa, mis asus rannast m6ne meetri kaugusel, l2bi vee minna. Kyll hiljem piltide pealt on paremini aru saada. Otsustasime paarika p2evaks Cabosse j22da, meie p6hipaigaks sai nudistide rand, kus olid m2rksa suuremad lained ja tagasit6mme kui Cabo rannas. Palju p6nevam ju. Reedeks oli ausalt6eldest kuumusest t2itsa k6rini juba. Eks rolli m2ngis ka see, et 66sel oli 2ike ja torm ning meie m2e otsas l66tsutas tuul korralikult, P6rand oli ka veega yle ujutatud, niiet Liivari kott oli t2itsa m2rg. Otsustasime tagasi Tagangasse liikuda paadiga. Selleks oli siis ulmev6imsate mootoritega kiirpaat vmt. Aga nagu ikka Kolumbiale kohaselt. Kunagi ei saa yhegi s6idumasina peal liiga palju rahvast olla, alati mahub juurde. Max 24 inimese asemel v6eti peale v2hemalt 10 inimest rohkem. Mina praktiliselt istusin kytusekanistri otsas, kuna ruumi ei olnud. Siis kui s6idetud oli mingi pool tundi maksimum, avastasid kohalikud, et oi, kytust kulub tavalisest rohkem, kuna mass on suurem. Laine oli piisavalt korralik, et minu n2rvid oli konstantselt pingul. Siis keerasid paadiga yhte lahesoppi sisse ja hakkasid vehkima riiete ja asjadega, kuni said pidama yhe teise paadi, sealt anti v2iksem kanister kytust juurde. Sain veel t66hoos n2taki kytusevoolikust lahmaka kaela. S6it j2tkus. Oi kuidas ma lootsin, et iga j2rgneva nuki taga on Taganga. Yhel hetkel oli kytus j2lle otsakorral. Varasem l6bus kohalike meeleolu asendus vaikusega. Kanistreid hoidi kaldu, et p6hjast viimast k2tte saada ja l6puks me nii Tagangasse j6udsime. Maa peale saime, siis oeh. Enam ma paadiga s6ita ei taha. Siin Cartagena inglased r22kisin ka oma Taganga paadiseiklusi ja nendel oli asi ikka kordades hullem. mulle oli hea meel, et meil niigi h2sti l2ks. Tagangas oli festivali ja reedese 6htu t6ttu keerulisem 66bimist saada. Eesti poistega koos suutsime taas saada 66bimise Casa De Felipesse, saime 2 kolmest tuba *neid oli 4, meid 2*. ^htul l2ksime festivali nautima. Lavalt 6htujuht vmt kysis, et kust me tuleme ja siis ytles Estonia kohta mingi lause ja k6ik n2ersid. ju siis oli hea nali, aga meist keegi aru ei saanud.

J2rgmine hommik l2kime MarSoli bussiga Cartagenasse, selline m6nus 4 tunnine s6it. Viis kohe 66bimiskoha juurde, milleks oli Hotel Familiar. Tundus, et me olime seal ainsab 66bijad, liiga vaikne koht lausa. J2rgmisel hommikul l2ksime Casa Vienasse uurima, kas saame omale majutuse sinna. Ja nyyd siianii oleme Casa Vienas 4ses toas ja meil on lae all oma lai voodi ja m6nus nurgake. Cartagena on tore koht, m6nusad s66gikohad, kuid suutsime ka senise reisi jubedaima s66gi otsa sattuda. Yldiselt meile siin k6ik meeldib, aga vihma tuleb liiga palju. Hetkel on juba 10 tundi padukat tulnud ja paistab, et see j2tkub samamoodi.

Homme hommikul kell 6 v2ljub meie lennuk Bogotasse. P6idlad pihku, et ilma t6ttu mingit jama ei tule, kuna Bogotast l2heb samal p2eval Lufthansa Frangi lend edasi. Juba varsti oleme kodus. Koju on alati hea minna, aga siin on ka tegelikult v2ga hea olla. M6neti on kahju lausa 2ra minna. Ja kindlasti tahaks tagasi tulla, p2riselt!