T2na oli siis vihma p2ev, t2navatel on vesi p6lvini ja naljakui palju. Selline m6nus solgine hall vesi. Kysisime, et kas 66sel takso meie hostelini p22seb yldse, siiis kohalikud naerisid. ju siis on tavaline v2rk siin. Aga muidu mulle meenus see ka, et Tayronas kui hakkasime omale 66bimist bronnima, siis hakkas suur kisa ja k2sti joosta, minust meetri kaugusel oli neoonroheline madu, kes pyydis m66da retseptsiooni letti yles ronida. Meil yldse on 6nnestunud k6iksugu loomi n2ha. Yhel p2eval s6i Tayrona 66bimiskohas meil meetrine iguaan muru. Eks neid tegelasi ole veel olnud, aga k6ik ei tule korraga meelde. Kilpkonni oleme mitut n2inud...ja 20 cm suurusi liblikaid ka.
Vahvad tegelased.
Esmasp2ev k2isime mudavulkaanis ka ujumas *pigem pl2tserdamas*. Eriti m6nus oli, peale seda viidi randa ujuma ka, kus olid eriti suured lained..sai liiva maitse suhu korralikult. Seal keegi vist uppus 2ra ka, helikopter ja kiirabi ja politsei tulid kohale ning rahvas tuli veest v2lja. Meil oli s66mine ette n2htud ja ei hakkanud rannas uudishimutsema. Oli mis oli, vahest on parem v2hem teada. ^htul k2isime uus Meremaa seltskonnaga v2ljas, oleme Tayronast saati nendega pea iga p2ev kokku saanud. Nemad l2ksid t2na Panamasse edasi.
Juba varsti kohtumiseni Eestis.
Wednesday, October 19, 2011
Tayronasse s6it oli v2ike bussiga. Reisiseltskonnaks kodanikud Hollanist, Argentiinast, Kanadast ja Sveitsist. Sellest sai meie j2rgmise 3 tunnise dzungiretke koosseis ning p6him6tteliselt sama seltskonnaga 66bisime ka koos. Tayrona pargis on palju randu, kuid k6igis ei saa ujuda, kuna n6 tagasilibiseva laine t6mm on nii suur, et lohistab su merele 2ra. Esimeses rannas oli suur silt srvuga, kui palju inimesi siin juba uppunud on *summa oli midagi yle saja, kui 6igesti m2letan*. Sealt r2ndasime edasi veel mitu randa ja metsarada kuni tuli vastu palmiderohke ala, kus maa paksult krabisid t2is. J6udsime Cabosse.Looomulikult retseptsioonis olid meil vastas Eesti poisid, j2lle. J2rgnevad p2evad puutusime nendega kokku p2ris palju. V6tsime omale v6rkkiiged v2iksele saarekesele m2e otsa, mis asus rannast m6ne meetri kaugusel, l2bi vee minna. Kyll hiljem piltide pealt on paremini aru saada. Otsustasime paarika p2evaks Cabosse j22da, meie p6hipaigaks sai nudistide rand, kus olid m2rksa suuremad lained ja tagasit6mme kui Cabo rannas. Palju p6nevam ju. Reedeks oli ausalt6eldest kuumusest t2itsa k6rini juba. Eks rolli m2ngis ka see, et 66sel oli 2ike ja torm ning meie m2e otsas l66tsutas tuul korralikult, P6rand oli ka veega yle ujutatud, niiet Liivari kott oli t2itsa m2rg. Otsustasime tagasi Tagangasse liikuda paadiga. Selleks oli siis ulmev6imsate mootoritega kiirpaat vmt. Aga nagu ikka Kolumbiale kohaselt. Kunagi ei saa yhegi s6idumasina peal liiga palju rahvast olla, alati mahub juurde. Max 24 inimese asemel v6eti peale v2hemalt 10 inimest rohkem. Mina praktiliselt istusin kytusekanistri otsas, kuna ruumi ei olnud. Siis kui s6idetud oli mingi pool tundi maksimum, avastasid kohalikud, et oi, kytust kulub tavalisest rohkem, kuna mass on suurem. Laine oli piisavalt korralik, et minu n2rvid oli konstantselt pingul. Siis keerasid paadiga yhte lahesoppi sisse ja hakkasid vehkima riiete ja asjadega, kuni said pidama yhe teise paadi, sealt anti v2iksem kanister kytust juurde. Sain veel t66hoos n2taki kytusevoolikust lahmaka kaela. S6it j2tkus. Oi kuidas ma lootsin, et iga j2rgneva nuki taga on Taganga. Yhel hetkel oli kytus j2lle otsakorral. Varasem l6bus kohalike meeleolu asendus vaikusega. Kanistreid hoidi kaldu, et p6hjast viimast k2tte saada ja l6puks me nii Tagangasse j6udsime. Maa peale saime, siis oeh. Enam ma paadiga s6ita ei taha. Siin Cartagena inglased r22kisin ka oma Taganga paadiseiklusi ja nendel oli asi ikka kordades hullem. mulle oli hea meel, et meil niigi h2sti l2ks. Tagangas oli festivali ja reedese 6htu t6ttu keerulisem 66bimist saada. Eesti poistega koos suutsime taas saada 66bimise Casa De Felipesse, saime 2 kolmest tuba *neid oli 4, meid 2*. ^htul l2ksime festivali nautima. Lavalt 6htujuht vmt kysis, et kust me tuleme ja siis ytles Estonia kohta mingi lause ja k6ik n2ersid. ju siis oli hea nali, aga meist keegi aru ei saanud.
J2rgmine hommik l2kime MarSoli bussiga Cartagenasse, selline m6nus 4 tunnine s6it. Viis kohe 66bimiskoha juurde, milleks oli Hotel Familiar. Tundus, et me olime seal ainsab 66bijad, liiga vaikne koht lausa. J2rgmisel hommikul l2ksime Casa Vienasse uurima, kas saame omale majutuse sinna. Ja nyyd siianii oleme Casa Vienas 4ses toas ja meil on lae all oma lai voodi ja m6nus nurgake. Cartagena on tore koht, m6nusad s66gikohad, kuid suutsime ka senise reisi jubedaima s66gi otsa sattuda. Yldiselt meile siin k6ik meeldib, aga vihma tuleb liiga palju. Hetkel on juba 10 tundi padukat tulnud ja paistab, et see j2tkub samamoodi.
Homme hommikul kell 6 v2ljub meie lennuk Bogotasse. P6idlad pihku, et ilma t6ttu mingit jama ei tule, kuna Bogotast l2heb samal p2eval Lufthansa Frangi lend edasi. Juba varsti oleme kodus. Koju on alati hea minna, aga siin on ka tegelikult v2ga hea olla. M6neti on kahju lausa 2ra minna. Ja kindlasti tahaks tagasi tulla, p2riselt!
J2rgmine hommik l2kime MarSoli bussiga Cartagenasse, selline m6nus 4 tunnine s6it. Viis kohe 66bimiskoha juurde, milleks oli Hotel Familiar. Tundus, et me olime seal ainsab 66bijad, liiga vaikne koht lausa. J2rgmisel hommikul l2ksime Casa Vienasse uurima, kas saame omale majutuse sinna. Ja nyyd siianii oleme Casa Vienas 4ses toas ja meil on lae all oma lai voodi ja m6nus nurgake. Cartagena on tore koht, m6nusad s66gikohad, kuid suutsime ka senise reisi jubedaima s66gi otsa sattuda. Yldiselt meile siin k6ik meeldib, aga vihma tuleb liiga palju. Hetkel on juba 10 tundi padukat tulnud ja paistab, et see j2tkub samamoodi.
Homme hommikul kell 6 v2ljub meie lennuk Bogotasse. P6idlad pihku, et ilma t6ttu mingit jama ei tule, kuna Bogotast l2heb samal p2eval Lufthansa Frangi lend edasi. Juba varsti oleme kodus. Koju on alati hea minna, aga siin on ka tegelikult v2ga hea olla. M6neti on kahju lausa 2ra minna. Ja kindlasti tahaks tagasi tulla, p2riselt!
Tuesday, October 18, 2011
Hei!
Oleme Cartagenas hetkel ning plaanimuutuste ja jumal teab mille t6ttu oleme siin neljap2eva hommikuni ja siis Bogotasse ja sama 6htu Lufthansa peale. Ma loodan, et ikka j6uame.
Vahepeal on toimunud v2ga palju. Liiga palju lausa. Oleme aru saanud, et siin Kariibi mere 22res on internetti saamine keerulisem kui Bogota kandis.
San Gilist r2ndasime edasi Santa Martasse, bussiga. Aga kuna siin ylevalpool olid suured tormid, siis mingi suur sild l2ks katki ja seet6ttu pidi buss ringiga s6itma, ehk siis 12 tunnise s6idu asemel pidime j22kylmas bussis loksuma 20 tundi. Teist korda enam ei tahaks. Kuna m2gedes koguaeg r6hk muutub, siis konditsioneer huugab koguaeg, aga kylma peal. Rahvas bussis olid paksude tekkide all, joped seljas ja kindad k2es. Bussist maha astudes oli v2ljas yle 30 kraadi sooja. Tekke bussis ei jaotatud, targematel oli endal kaasas, meil oli 6nneks kahepeale saunalina, aga jagati kotte oksendamiseks. kusjuures 6igustatult. Meil m6lemil oli syda ikka v2ga paha, kuna tee oli siiruviiruline. Ja tee peal tuli veel teha ymberistumine ka, Barranquillas siis.
Santa Martas oli tapvalt kuum, 66bisime seni suurimas dormis, 12 inimest. Meeldiva yllatusena olid seal ka soomlased. 66 oli igavene piin, yks soomlastest oli haigeja k6his 66 otsa, yks teine tydruk oli trepist alla kukkunud ja valutas oma jalga ning kuumus oli kohutav. 6htul rannas jalutades kohtasime teisi eestlasi, kes soovitasid minna Tagangasse, et pidi vingel koht olema kui Santa Marta, seega v6tsime kohaliku buseta ja p6rutasime sinna, see oli ka omamoodi seiklus looulikult. Kogu reisi kohta tegime ka videosid, et hiljem ilmekalt edastada emotsioone jmt. Tagangas 66bisime Casa De Felipe nimelises kohakeses. V6tsime kahese toa, kuna hygieeni ja vaikuse ja rahu j2rele oli suur igatsus. J2rgmine p2ev suundusime hommikul bussiga Tayronasse. Sellest pikemalt millalgi j2rgmisel netti saamise korral. Praegu pesu sorteerima ja siis linna.
Ciao!
Oleme Cartagenas hetkel ning plaanimuutuste ja jumal teab mille t6ttu oleme siin neljap2eva hommikuni ja siis Bogotasse ja sama 6htu Lufthansa peale. Ma loodan, et ikka j6uame.
Vahepeal on toimunud v2ga palju. Liiga palju lausa. Oleme aru saanud, et siin Kariibi mere 22res on internetti saamine keerulisem kui Bogota kandis.
San Gilist r2ndasime edasi Santa Martasse, bussiga. Aga kuna siin ylevalpool olid suured tormid, siis mingi suur sild l2ks katki ja seet6ttu pidi buss ringiga s6itma, ehk siis 12 tunnise s6idu asemel pidime j22kylmas bussis loksuma 20 tundi. Teist korda enam ei tahaks. Kuna m2gedes koguaeg r6hk muutub, siis konditsioneer huugab koguaeg, aga kylma peal. Rahvas bussis olid paksude tekkide all, joped seljas ja kindad k2es. Bussist maha astudes oli v2ljas yle 30 kraadi sooja. Tekke bussis ei jaotatud, targematel oli endal kaasas, meil oli 6nneks kahepeale saunalina, aga jagati kotte oksendamiseks. kusjuures 6igustatult. Meil m6lemil oli syda ikka v2ga paha, kuna tee oli siiruviiruline. Ja tee peal tuli veel teha ymberistumine ka, Barranquillas siis.
Santa Martas oli tapvalt kuum, 66bisime seni suurimas dormis, 12 inimest. Meeldiva yllatusena olid seal ka soomlased. 66 oli igavene piin, yks soomlastest oli haigeja k6his 66 otsa, yks teine tydruk oli trepist alla kukkunud ja valutas oma jalga ning kuumus oli kohutav. 6htul rannas jalutades kohtasime teisi eestlasi, kes soovitasid minna Tagangasse, et pidi vingel koht olema kui Santa Marta, seega v6tsime kohaliku buseta ja p6rutasime sinna, see oli ka omamoodi seiklus looulikult. Kogu reisi kohta tegime ka videosid, et hiljem ilmekalt edastada emotsioone jmt. Tagangas 66bisime Casa De Felipe nimelises kohakeses. V6tsime kahese toa, kuna hygieeni ja vaikuse ja rahu j2rele oli suur igatsus. J2rgmine p2ev suundusime hommikul bussiga Tayronasse. Sellest pikemalt millalgi j2rgmisel netti saamise korral. Praegu pesu sorteerima ja siis linna.
Ciao!
Saturday, October 8, 2011
San Gil
Oleme v2ga v2ga ilusas linnakeses San Gilis. Hommikul l2ks varakult uni 2ra ning k6ht korises hirmsasti. L2ksime kohalikule turule puuvilju, kukleid ja juustu-v6id jmt ostma. Tulime tagasi suurte kottidega ja s6ime verandal hommikus66ki. P2ike ja kuumus olid nii tugevad, et hommikus66gi s66mise ajal suutsime triibud selga endale p6letada. P2ikesekreemi kasutame korralikult, leidsime siit poest SPF 60 kreemi, Eestist nii kanget kraami ei ole n2inudki. Peale seda l2ksime Liivariga jalutama ning kylastasime Parque Gallinerali. Super koht! Habemega puud, lilled, liblikad, linnud jmt. Tegemist ei ole loomaaiaga, ala on h2sti suur ja 3st kyljest j6eharudega piiratud ning k6ik elutsevad seal vabalt. Peale seda l2ksime hosteli kiidetud restorani s66ma. Siss4e astudes tuli omanik vastu ja ytles, et nad on suletud, aga l2heb r22gib k66gis, et midagi ikka saab syya - praemoodustasid siis kana, riis, avokaadosalat ning frityyritud juka, magustoiduks mingi laimikook ja loomulikult pakuti k6rvale v2rskelt pressitud mahla. Mahl on yle riigi v2ga populaarne, kuna puuvilju leidub siin igasuguseid ja on odavad ka. Tagasitulles j6udis pool tundi basseinis vedeleda kui tuli torm ja elekter l2ks 2ra. J2lgisime pikalt puhkeruumi laes tegutsevate sisalike tegevust, nad h22litsevad ka, v2ga h22lekalt lausa, meenutab papakoi h22lt veidi. Toredad sellid. Vihma kallab juba paar tundi ja élekter tuli ka tagasi.
Mingil p6hjusel ma ei saa siisete arvutitega kommentaare oma blogile lisada, ega teiste omadele vastata, niiet asi j22b yhepoolseks paraku. Aga Merike ja Igor, p2ikest meil on ja eestlaslik rahulikkus on siia t2iesti sobiv. Tuleb lihtsalt teha neid asju, mis meeldib :)
V2ike pr22nik ka, panen varsi siia m6ned pildid ylesse.
Mingil p6hjusel ma ei saa siisete arvutitega kommentaare oma blogile lisada, ega teiste omadele vastata, niiet asi j22b yhepoolseks paraku. Aga Merike ja Igor, p2ikest meil on ja eestlaslik rahulikkus on siia t2iesti sobiv. Tuleb lihtsalt teha neid asju, mis meeldib :)
V2ike pr22nik ka, panen varsi siia m6ned pildid ylesse.
Friday, October 7, 2011
Buenos noches!
Bogota 66bimiskohast lahkudes tellis hosteli omanik takso ning koos saksa tydrukutega pidime j6udma kella kahese bussi peale, mis viiks meid Villa de Leyvasse. Bussini oli aega ca pool tundi ning seega oli v2ga kiire, mingi hetk avastasime, et takso s6itis ringiratast ning samas kohad k2isid uuesti ja uuesti m66da. Peale kurja h22lt tegemist j6udsime 2:02 bussiterminali ning jooksime k6igepealt bussifirma putkasse piletit ostma ning seej2rel jooksuga l2bi kontrolli bussi peale. Firma lubas, et s6it kestab max 3 tundi. Arvestades seda, et linnast v2ljas6it kestis tund v2hemalt, j6udime isegi kiiresti kohale (veidi yle 4 tunni l2ks aega). V2ikeste busside systeem on selline, et lisaks juhile on bussis noor kutt, kes tegeleb piletite myygiga ja rahva kokku ajamisega, st et buss s6idab aeglaselt m66da t2navat ning kutt hyppab sussist maha ja karjub Villa de Leyva. Asi toimib nii kaua kui buss on t2is. Peale seda hakkas t6sine rallimine srpentiinidel, v2ga loomulik n2htus on see, et igalpool on varisemisohu sildid ja kivikamakad tee peal. Meie Liivariga pidime kiiruse ja pidur/gaas 2kilisuse t6ttu pyksid t2is laskma :) 66bimsikoht oli v2ga ilus, aiakesed ja v2lik66k ja v6rkiiged jmt. Proovib millalgi m6ne pildi ka kuhugi ylesse panna. Aga 6htuks j6udsime kohale ning v6tsime poest kukleid, mune ja vett ja 6lut ning saime taksojuhi, kes viis meid hostelisse. Tegime 6htus66giks munaputru ja s6ime leiba/vett. V6tsime 2ra ka oma 2. malaaria tableti ja null reaktsioon endiselt.
J2rgmisel hommikul (so siis neljap2ev ja 6.okt) v6tsime ette pika jalutusk2igu poodidesse ja linna, kuna hostel asus m2e serval kylast ca 1,2 km. Linnake oli t2is v2rvikirevaid poode, kuid hinnad olid ka suhteliselt kirevad :D Kuna meil olid peesod otsakorral ning visa kaardiga maksta ei saa, siis l2ksime panka eurosid vahetama, kuid selgus, et nad v6tavad vastu ainult dollareid. Saime raha seega automaadist-no problemo. Seej2rel l2ksime s66ma. Saime pundi peale eriti soodsalt suure taldriku t2ie k6ikv6imaliku kraami, mida nad pakuvad n6 sampler set. Kuna Isabella on taimetoitlane, siis temal oli eraldi taldrik keedetud juko ja jahubanaanidega. Meie s6ime mingeid lihasid ja vortse ja kartulied ja jukot. Muide seal oli ka verivorst, kuid maitse oli mahedam kui Eesti omadel, samuti sisaldasid need herneid. Mingi hetk oli toidukoht nii suitsune, et olime lausa sunnitud lahkuma (toite tehti sealsamas suures lahtises ahjus). Peale s66mist hakkasime hosteli poole jalutama, kuid tuli [lisuur 2ike ja sau, seega l2ksime esimesse ettejuhtuvasse restorani ning lasime cappuciinol hea maitsta. Peale seda m2ngisime paar tundi kaarte ning j6ime farakokteili. Kuna p2evad on siin lyhikesed ja kella 6st on juba v2ga pime, siis pidime kiirustama, kuna tahtsime veel Villa De Leyva l2hedal olevat savikyla vaatama minna. Enamv2hem saime suuna k2tte ning tee peal oli suur viinamarjaistandus. Tundus, et sealne restoran oli suletud, kuid otsustasime uurida, kas seal saab midagi huvitavat teha. Tuli v2lja, et selle omanik on sakslane, kes on Kolumbias juba 27 aastat elanud. Tal oli v2ga hea meel ning seej2rel toodi veinid ja mingi kohalik enda tehtud lik66r lauale ja l2ks degusteerimiseks. Sealt edasi me ei j6udnudki :) Hostelisse tagasi l2ksime pimedas, kuid tegemist oli v2ga ohutu kohaga, niiet mingeid muresid polnud^. Teepeal kylastasime marketit, mis oli t2is k6ikv6imalikke puuvilju, millest pooli ma varem n2inudki pole. Kahe suure kotit4ie nodi eest maksime 4peale 16000 peesot, mis on ca 6 eurot. 6htuks eestip2rased keedetud oad, soolased banaanik6psud guacamolega ning k6rvale tomati-hernesalat. ^htu l6petas skorpioni taga ajamine meie toa p6randalt ning kiire kaardim2ng.
Hommikul varajane 2ratus, kuna tydrukud tahtsid ratsutama minna ning lisaks sellele oli plaan k2ia Raquiras, samuti tahtis 6htul San Gili j6uda. Meie Liivariga k2isime m2gedes matkamas sel ajal kui Anja ja Isabella ratsutamas olid. Proovisime Mardile synnip2evaks s6numit saata, kui Liivari telefoniga see ei 6nnestunud. Peale L6unat sebisime n6 takso 80000 peeso eest (chevy kastikas). Kotid visati kasti ning p6rutasime Raquira poole. Tee oli v2ga hull, asjad lendasid ja mitu korda k2is pea laev 2ra, kiirused olid ka meeletud, nagu siin on kombeks. Poole tee peal mingi tyyp hyppas kasti, tahtis j2rgmisesse kylla saada. Tegime peatuse et kohalikku kuuma vorsti ja arepaid syya (maisikoogid vmt). J6udsime Raquirasse. wow. Pole s6nu, v2ga ilus koht, kuulus keraamika jmt k2sit66 poolest. seal oli ma arvan et ca 30 poodi. L6pptulemusena otsustasime mitte palju asju osta, kuna 2 n2dalat ei viitsi asju kotis vedada. Aga ostsime 0omale v6rkkiige, et kui Kariibi mere 22rde j6uame, siis saame rannas oma kiiges magada (kaheinimese kiik). Aga eestis ka, leiutab koha kuhu paneb, sest seal on lihtsalt ylim6nus puhata. Raquirast liikusime edasi Tunjasse, et saada m6ne bussi peale, mis meid San Gili toimetaks. Mingi shaakal naine lendas kohe peale et mikrokas l2heb ja hind 30 tuhat. Meie tahtsime suurt bussi, et oleks mugavam ja stabiilsem s6it, kuna teed on siin V2GA halvad. Systeem on bussijaamades nii, et ei ole mingeid ajatabeleid vmt, oli 2 korruseline suur maja tís k6ikv6imalike firmade putkasid, iga firma pakkus kindlaid sihtkohti. Seega l6puks leidsime firma, mis tegeles suurte bussidega San Gili suunal. Ootasime ca pool tundi ning siis tuli mingi mees ja ytles, et tulge kaasa ja jooksime kuskile nurga taha bussi peale. Buss oli ylimugav (Midagi sarnast nagu Lufthansa lennukite 2riklass) ja meie 5 tunnine sinkavonka s6it algas. Konditsioneeri t6ttu oli konstantselt kylm ning proovis magada. Kell 23:30 j6udsime kohale. V6tsime suvalise takso, mis meid hostelisse 2ra t6i. Hostel on taaskord super: nett on tasuta, suure terrassiga, kust avaneb vaade main plazale ning katusel on ka suur bassein, kus homme plaanib t6sisemalt puhata. Siin tundub ilm olevat tunduvalt soojem, seni oleme saanud vihma ja jalas on ikka pikad pyksid. N2is mis homne p2ev toob. Vahetasin vahepeal arvutit, kuna eelmise arvuti kohal laes tegutsevad sisalikud ja yks kukkus mulle jala peale, vahetasin selle t6ttu, et yks eriti pirakas j2i lakke ootele, sellega ei tahtnud pihta saada. Kell on 66sel 1 l2bi ning uni hakkab tulema. L2hmegi pesema ja siis magama, homme valges n2eb paremini, kuhu me sattunud oleme.
Bogota 66bimiskohast lahkudes tellis hosteli omanik takso ning koos saksa tydrukutega pidime j6udma kella kahese bussi peale, mis viiks meid Villa de Leyvasse. Bussini oli aega ca pool tundi ning seega oli v2ga kiire, mingi hetk avastasime, et takso s6itis ringiratast ning samas kohad k2isid uuesti ja uuesti m66da. Peale kurja h22lt tegemist j6udsime 2:02 bussiterminali ning jooksime k6igepealt bussifirma putkasse piletit ostma ning seej2rel jooksuga l2bi kontrolli bussi peale. Firma lubas, et s6it kestab max 3 tundi. Arvestades seda, et linnast v2ljas6it kestis tund v2hemalt, j6udime isegi kiiresti kohale (veidi yle 4 tunni l2ks aega). V2ikeste busside systeem on selline, et lisaks juhile on bussis noor kutt, kes tegeleb piletite myygiga ja rahva kokku ajamisega, st et buss s6idab aeglaselt m66da t2navat ning kutt hyppab sussist maha ja karjub Villa de Leyva. Asi toimib nii kaua kui buss on t2is. Peale seda hakkas t6sine rallimine srpentiinidel, v2ga loomulik n2htus on see, et igalpool on varisemisohu sildid ja kivikamakad tee peal. Meie Liivariga pidime kiiruse ja pidur/gaas 2kilisuse t6ttu pyksid t2is laskma :) 66bimsikoht oli v2ga ilus, aiakesed ja v2lik66k ja v6rkiiged jmt. Proovib millalgi m6ne pildi ka kuhugi ylesse panna. Aga 6htuks j6udsime kohale ning v6tsime poest kukleid, mune ja vett ja 6lut ning saime taksojuhi, kes viis meid hostelisse. Tegime 6htus66giks munaputru ja s6ime leiba/vett. V6tsime 2ra ka oma 2. malaaria tableti ja null reaktsioon endiselt.
J2rgmisel hommikul (so siis neljap2ev ja 6.okt) v6tsime ette pika jalutusk2igu poodidesse ja linna, kuna hostel asus m2e serval kylast ca 1,2 km. Linnake oli t2is v2rvikirevaid poode, kuid hinnad olid ka suhteliselt kirevad :D Kuna meil olid peesod otsakorral ning visa kaardiga maksta ei saa, siis l2ksime panka eurosid vahetama, kuid selgus, et nad v6tavad vastu ainult dollareid. Saime raha seega automaadist-no problemo. Seej2rel l2ksime s66ma. Saime pundi peale eriti soodsalt suure taldriku t2ie k6ikv6imaliku kraami, mida nad pakuvad n6 sampler set. Kuna Isabella on taimetoitlane, siis temal oli eraldi taldrik keedetud juko ja jahubanaanidega. Meie s6ime mingeid lihasid ja vortse ja kartulied ja jukot. Muide seal oli ka verivorst, kuid maitse oli mahedam kui Eesti omadel, samuti sisaldasid need herneid. Mingi hetk oli toidukoht nii suitsune, et olime lausa sunnitud lahkuma (toite tehti sealsamas suures lahtises ahjus). Peale s66mist hakkasime hosteli poole jalutama, kuid tuli [lisuur 2ike ja sau, seega l2ksime esimesse ettejuhtuvasse restorani ning lasime cappuciinol hea maitsta. Peale seda m2ngisime paar tundi kaarte ning j6ime farakokteili. Kuna p2evad on siin lyhikesed ja kella 6st on juba v2ga pime, siis pidime kiirustama, kuna tahtsime veel Villa De Leyva l2hedal olevat savikyla vaatama minna. Enamv2hem saime suuna k2tte ning tee peal oli suur viinamarjaistandus. Tundus, et sealne restoran oli suletud, kuid otsustasime uurida, kas seal saab midagi huvitavat teha. Tuli v2lja, et selle omanik on sakslane, kes on Kolumbias juba 27 aastat elanud. Tal oli v2ga hea meel ning seej2rel toodi veinid ja mingi kohalik enda tehtud lik66r lauale ja l2ks degusteerimiseks. Sealt edasi me ei j6udnudki :) Hostelisse tagasi l2ksime pimedas, kuid tegemist oli v2ga ohutu kohaga, niiet mingeid muresid polnud^. Teepeal kylastasime marketit, mis oli t2is k6ikv6imalikke puuvilju, millest pooli ma varem n2inudki pole. Kahe suure kotit4ie nodi eest maksime 4peale 16000 peesot, mis on ca 6 eurot. 6htuks eestip2rased keedetud oad, soolased banaanik6psud guacamolega ning k6rvale tomati-hernesalat. ^htu l6petas skorpioni taga ajamine meie toa p6randalt ning kiire kaardim2ng.
Hommikul varajane 2ratus, kuna tydrukud tahtsid ratsutama minna ning lisaks sellele oli plaan k2ia Raquiras, samuti tahtis 6htul San Gili j6uda. Meie Liivariga k2isime m2gedes matkamas sel ajal kui Anja ja Isabella ratsutamas olid. Proovisime Mardile synnip2evaks s6numit saata, kui Liivari telefoniga see ei 6nnestunud. Peale L6unat sebisime n6 takso 80000 peeso eest (chevy kastikas). Kotid visati kasti ning p6rutasime Raquira poole. Tee oli v2ga hull, asjad lendasid ja mitu korda k2is pea laev 2ra, kiirused olid ka meeletud, nagu siin on kombeks. Poole tee peal mingi tyyp hyppas kasti, tahtis j2rgmisesse kylla saada. Tegime peatuse et kohalikku kuuma vorsti ja arepaid syya (maisikoogid vmt). J6udsime Raquirasse. wow. Pole s6nu, v2ga ilus koht, kuulus keraamika jmt k2sit66 poolest. seal oli ma arvan et ca 30 poodi. L6pptulemusena otsustasime mitte palju asju osta, kuna 2 n2dalat ei viitsi asju kotis vedada. Aga ostsime 0omale v6rkkiige, et kui Kariibi mere 22rde j6uame, siis saame rannas oma kiiges magada (kaheinimese kiik). Aga eestis ka, leiutab koha kuhu paneb, sest seal on lihtsalt ylim6nus puhata. Raquirast liikusime edasi Tunjasse, et saada m6ne bussi peale, mis meid San Gili toimetaks. Mingi shaakal naine lendas kohe peale et mikrokas l2heb ja hind 30 tuhat. Meie tahtsime suurt bussi, et oleks mugavam ja stabiilsem s6it, kuna teed on siin V2GA halvad. Systeem on bussijaamades nii, et ei ole mingeid ajatabeleid vmt, oli 2 korruseline suur maja tís k6ikv6imalike firmade putkasid, iga firma pakkus kindlaid sihtkohti. Seega l6puks leidsime firma, mis tegeles suurte bussidega San Gili suunal. Ootasime ca pool tundi ning siis tuli mingi mees ja ytles, et tulge kaasa ja jooksime kuskile nurga taha bussi peale. Buss oli ylimugav (Midagi sarnast nagu Lufthansa lennukite 2riklass) ja meie 5 tunnine sinkavonka s6it algas. Konditsioneeri t6ttu oli konstantselt kylm ning proovis magada. Kell 23:30 j6udsime kohale. V6tsime suvalise takso, mis meid hostelisse 2ra t6i. Hostel on taaskord super: nett on tasuta, suure terrassiga, kust avaneb vaade main plazale ning katusel on ka suur bassein, kus homme plaanib t6sisemalt puhata. Siin tundub ilm olevat tunduvalt soojem, seni oleme saanud vihma ja jalas on ikka pikad pyksid. N2is mis homne p2ev toob. Vahetasin vahepeal arvutit, kuna eelmise arvuti kohal laes tegutsevad sisalikud ja yks kukkus mulle jala peale, vahetasin selle t6ttu, et yks eriti pirakas j2i lakke ootele, sellega ei tahtnud pihta saada. Kell on 66sel 1 l2bi ning uni hakkab tulema. L2hmegi pesema ja siis magama, homme valges n2eb paremini, kuhu me sattunud oleme.
Wednesday, October 5, 2011
Korraks veel netis. Hakkame varsti bussijaama liikuma, selleks tellime hosteli kaudu takso, nemad teavad, milline on turvaline. kella 2 paiku peaks minema otse buss Villa De Leyvasse. n2is. hommik oli m6nus, v2ga eksootiline oli avastada valges, et kuskohas me t2pselt maganud olime /hiljem kunagi piltidelt n2itab/. Hommikus66giks v2rske papaia ja v2rsked saiakesed moosi/v6iga, k6rvale v6tsime teed. Mingi morsilaadne asi oli ka, aga selle maitsest me kuidagi 2ra ei suutnud tuvastada,et millega tegu. V2ga v66ra maitsega.
side l6pp
ps siin ei ole pooli t2hti ja tavaliselt on kiire ka, seet6ttu ka vigane tekst. aga saab hakkama ma usun.
side l6pp
ps siin ei ole pooli t2hti ja tavaliselt on kiire ka, seet6ttu ka vigane tekst. aga saab hakkama ma usun.
Subscribe to:
Posts (Atom)