Buenos noches!

Bogota 66bimiskohast lahkudes tellis hosteli omanik takso ning koos saksa tydrukutega pidime j6udma kella kahese bussi peale, mis viiks meid Villa de Leyvasse. Bussini oli aega ca pool tundi ning seega oli v2ga kiire, mingi hetk avastasime, et takso s6itis ringiratast ning samas kohad k2isid uuesti ja uuesti m66da. Peale kurja h22lt tegemist j6udsime 2:02 bussiterminali ning jooksime k6igepealt bussifirma putkasse piletit ostma ning seej2rel jooksuga l2bi kontrolli bussi peale. Firma lubas, et s6it kestab max 3 tundi. Arvestades seda, et linnast v2ljas6it kestis tund v2hemalt, j6udime isegi kiiresti kohale (veidi yle 4 tunni l2ks aega). V2ikeste busside systeem on selline, et lisaks juhile on bussis noor kutt, kes tegeleb piletite myygiga ja rahva kokku ajamisega, st et buss s6idab aeglaselt m66da t2navat ning kutt hyppab sussist maha ja karjub Villa de Leyva. Asi toimib nii kaua kui buss on t2is. Peale seda hakkas t6sine rallimine srpentiinidel, v2ga loomulik n2htus on see, et igalpool on varisemisohu sildid ja kivikamakad tee peal. Meie Liivariga pidime kiiruse ja pidur/gaas 2kilisuse t6ttu pyksid t2is laskma :) 66bimsikoht oli v2ga ilus, aiakesed ja v2lik66k ja v6rkiiged jmt. Proovib millalgi m6ne pildi ka kuhugi ylesse panna. Aga 6htuks j6udsime kohale ning v6tsime poest kukleid, mune ja vett ja 6lut ning saime taksojuhi, kes viis meid hostelisse. Tegime 6htus66giks munaputru ja s6ime leiba/vett. V6tsime 2ra ka oma 2. malaaria tableti ja null reaktsioon endiselt.

J2rgmisel hommikul (so siis neljap2ev ja 6.okt) v6tsime ette pika jalutusk2igu poodidesse ja linna, kuna hostel asus m2e serval kylast ca 1,2 km. Linnake oli t2is v2rvikirevaid poode, kuid hinnad olid ka suhteliselt kirevad :D Kuna meil olid peesod otsakorral ning visa kaardiga maksta ei saa, siis l2ksime panka eurosid vahetama, kuid selgus, et nad v6tavad vastu ainult dollareid. Saime raha seega automaadist-no problemo. Seej2rel l2ksime s66ma. Saime pundi peale eriti soodsalt suure taldriku t2ie k6ikv6imaliku kraami, mida nad pakuvad n6 sampler set. Kuna Isabella on taimetoitlane, siis temal oli eraldi taldrik keedetud juko ja jahubanaanidega. Meie s6ime mingeid lihasid ja vortse ja kartulied ja jukot. Muide seal oli ka verivorst, kuid maitse oli mahedam kui Eesti omadel, samuti sisaldasid need herneid. Mingi hetk oli toidukoht nii suitsune, et olime lausa sunnitud lahkuma (toite tehti sealsamas suures lahtises ahjus). Peale s66mist hakkasime hosteli poole jalutama, kuid tuli [lisuur 2ike ja sau, seega l2ksime esimesse ettejuhtuvasse restorani ning lasime cappuciinol hea maitsta. Peale seda m2ngisime paar tundi kaarte ning j6ime farakokteili. Kuna p2evad on siin lyhikesed ja kella 6st on juba v2ga pime, siis pidime kiirustama, kuna tahtsime veel Villa De Leyva l2hedal olevat savikyla vaatama minna. Enamv2hem saime suuna k2tte ning tee peal oli suur viinamarjaistandus. Tundus, et sealne restoran oli suletud, kuid otsustasime uurida, kas seal saab midagi huvitavat teha. Tuli v2lja, et selle omanik on sakslane, kes on Kolumbias juba 27 aastat elanud. Tal oli v2ga hea meel ning seej2rel toodi veinid ja mingi kohalik enda tehtud lik66r lauale ja l2ks degusteerimiseks. Sealt edasi me ei j6udnudki :) Hostelisse tagasi l2ksime pimedas, kuid tegemist oli v2ga ohutu kohaga, niiet mingeid muresid polnud^. Teepeal kylastasime marketit, mis oli t2is k6ikv6imalikke puuvilju, millest pooli ma varem n2inudki pole. Kahe suure kotit4ie nodi eest maksime 4peale 16000 peesot, mis on ca 6 eurot. 6htuks eestip2rased keedetud oad, soolased banaanik6psud guacamolega ning k6rvale tomati-hernesalat. ^htu l6petas skorpioni taga ajamine meie toa p6randalt ning kiire kaardim2ng.

Hommikul varajane 2ratus, kuna tydrukud tahtsid ratsutama minna ning lisaks sellele oli plaan k2ia Raquiras, samuti tahtis 6htul San Gili j6uda. Meie Liivariga k2isime m2gedes matkamas sel ajal kui Anja ja Isabella ratsutamas olid. Proovisime Mardile synnip2evaks s6numit saata, kui Liivari telefoniga see ei 6nnestunud. Peale L6unat sebisime n6 takso 80000 peeso eest (chevy kastikas). Kotid visati kasti ning p6rutasime Raquira poole. Tee oli v2ga hull, asjad lendasid ja mitu korda k2is pea laev 2ra, kiirused olid ka meeletud, nagu siin on kombeks. Poole tee peal mingi tyyp hyppas kasti, tahtis j2rgmisesse kylla saada. Tegime peatuse et kohalikku kuuma vorsti ja arepaid syya (maisikoogid vmt). J6udsime Raquirasse. wow. Pole s6nu, v2ga ilus koht, kuulus keraamika jmt k2sit66 poolest. seal oli ma arvan et ca 30 poodi. L6pptulemusena otsustasime mitte palju asju osta, kuna 2 n2dalat ei viitsi asju kotis vedada. Aga ostsime 0omale v6rkkiige, et kui Kariibi mere 22rde j6uame, siis saame rannas oma kiiges magada (kaheinimese kiik). Aga eestis ka, leiutab koha kuhu paneb, sest seal on lihtsalt ylim6nus puhata. Raquirast liikusime edasi Tunjasse, et saada m6ne bussi peale, mis meid San Gili toimetaks. Mingi shaakal naine lendas kohe peale et mikrokas l2heb ja hind 30 tuhat. Meie tahtsime suurt bussi, et oleks mugavam ja stabiilsem s6it, kuna teed on siin V2GA halvad. Systeem on bussijaamades nii, et ei ole mingeid ajatabeleid vmt, oli 2 korruseline suur maja tís k6ikv6imalike firmade putkasid, iga firma pakkus kindlaid sihtkohti. Seega l6puks leidsime firma, mis tegeles suurte bussidega San Gili suunal. Ootasime ca pool tundi ning siis tuli mingi mees ja ytles, et tulge kaasa ja jooksime kuskile nurga taha bussi peale. Buss oli ylimugav (Midagi sarnast nagu Lufthansa lennukite 2riklass) ja meie 5 tunnine sinkavonka s6it algas. Konditsioneeri t6ttu oli konstantselt kylm ning proovis magada. Kell 23:30 j6udsime kohale. V6tsime suvalise takso, mis meid hostelisse 2ra t6i. Hostel on taaskord super: nett on tasuta, suure terrassiga, kust avaneb vaade main plazale ning katusel on ka suur bassein, kus homme plaanib t6sisemalt puhata. Siin tundub ilm olevat tunduvalt soojem, seni oleme saanud vihma ja jalas on ikka pikad pyksid. N2is mis homne p2ev toob. Vahetasin vahepeal arvutit, kuna eelmise arvuti kohal laes tegutsevad sisalikud ja yks kukkus mulle jala peale, vahetasin selle t6ttu, et yks eriti pirakas j2i lakke ootele, sellega ei tahtnud pihta saada. Kell on 66sel 1 l2bi ning uni hakkab tulema. L2hmegi pesema ja siis magama, homme valges n2eb paremini, kuhu me sattunud oleme.